mjau-kurnjau!

lalala, solnce svetit, keskturul joodikud kaklevad, tuvid pesevad lompides, mina tulin tartu mnt majja ja sisuliselt mul ei ole siin mitte midagi teha. see on ilgelt sitt arvuti, ekraan on kumer nagu seebimull.
käisin täna ebs-is reppi tegemas, tegin silma väikestele jappidele ja üritasin oma luukiga näidata, et eka on iga kell lahedam ja ebs-is õpivad mölakad.tüüpidel enamasti ülikonnad seljas, see ju nii persses ebamugav riietus, nomaeivõi.aga vaata, ühiskondlik kokkupele nõuab, et normaale ühsikonnaliige kannaks ülikonda ja sellega ei saa vaielda.a ma kannan anyway kõikjal räbalaid.räbal on alati ilus ja elegant, kui näos ülbe grimass ja peas kuri mõte.
fakitfakit, ma ei ole enam üksi siin, ei saa mõnusalt minema hiilida!aaaaaaaaaaa!kurat.mis ma teen.ok, lähen neli ära.
meestega on tuhat korda normaalsem ja lihtsam suhelda kui naistega, kust tuleb see loll arvamus naiste solidaarsusest ja alateadvuslikust teineteisehoidimisest. jumala perses on see hoopis, eriti kui mängus ka vanus, välimus, edukus.mehed küll nii üksteist uputada ei püüa ning neil ka suva üksteise staatusest, ikka saavad sõbrad olla.