Thursday, October 15, 2009

teadmatus-teadmatus-teadmatus.faking äge, siiski mitte. ma söön sellist ravimit praegu et hero on vist ka kehale kasulikum, vaimselt vähemalt.
anyhow.
õues supersitane ilm ja justkui peaks veitsa lõputööga tegelema. eestis vist sama tavaline dissida ilma kui inglmaal, ainult põhjust on rohkem. mis on ilu ja kellele? peaks vist teema muutma kui jätkan samas rütmis siis kohatu sellega tegelda.

Wednesday, October 14, 2009

suht rets, edukas haigus läks ebaedukas, õhtul jõudsin ravi tänavale erakorralise meditsiinini, esimene tilguti mu elus. praegu ka suht kahtlane olla. kui ma ära suren, võiks mu hing siia blogisse ümberkolida vms. see ei ole üldse cool igatahes kogu see haiguse pask.

Tuesday, October 13, 2009

mighty cow

suht edukalt jäin haigeks, väljas eluvärdjas ilm. panin kokku oma tööblogi, oleks võind veits varem selle peale tulla, et oleks vaja eks. veel üks jälg endast internetikloaaki.
pmtselt terve päev olen luuser, jõin teed ja passisin internetis, endiselt joon teed, passin internetis. peaks koristam kassiputka ära, mingid miasmid tulevad juba sealt.lugesin buddismi ka veits, mis veelgi süvendab "kõik on mõtetu ja kiiret pole kuhugi" suhtumist. raske on eestis buddist olla, raske.
vihkan seda musta mantlit mis ma otsin - hetkeks tekkis debiilne idee hakata asjalikuks ja riietuda vastavalt. nagu mis mul viga oli et ma nii mõtlesin. asjalikkus saks, isegi siis kui nädala aja pärast ootab vajumine veel sügavamasse vanadusse.
väga lõbus nädalavahetus oli, saavutasin selle punkti kus ma aintult naeran lollakalt ja suhe ümbritsevaga muutub ähmaseks, jess. lisaks tavalisele joomisele külastasin piisonitalu rakvere lähistel. väidetavalt elavad seal mingid tüübid kes iga õhtu tantsivad linedance´ ja kannavad kauboisaapaid isegi magades ja seega on sküsofreenilised sest rakvere ei ole ju texas. aga igatahes oligi keset põldu kari piisoneid kuid linedance-tüüpe polnud.vbla oli tantsuproov kusagil.piisonid eesti sügises mõjusid ägedalt, pruunid kogud kolletuval põllul, suuremad ja väiksemad.

Wednesday, October 7, 2009

peaks kirjutama veits rohkem sest varsti ma unustan ära kuidas see käib, kumba käega. mõlemaga haha. ma ju kirjutan arvutis. haha. hahaha.

Thursday, September 24, 2009

sorry no can do


mälu on täiesti vormist väljas, kas on mingit online alzheimeri testi olemas, jõudsin eile ca 10 sekundiga korteris tähtsat asja kaotada, täna jätsin feminismitekstid koju, telefoninumbrid järjest lendavad peast välja, ma olen veits murelik. või siis asi on tavapärases lohhitsemises mida ma olen veits rohkem tähele panema hakanud.

Wednesday, September 23, 2009

Ü.L.O.

mingi kollase särgiga tüüp akna taga käib suitsu tegemas, ma oletan et ta on kopiraiter ja mina olen ka, ja mul on ka täna kollane asi seljas. ma pean teda homme jälgima, kui sama kokkusattumus, on see asi kahtlane. 

Tuesday, September 22, 2009

picture vs words


Poole tunniga tõi metroo Tallinna loomi otse lennujaama ukse ette. Taevas oli täis lennukeid. “Ei tea, kas seekord peaks pileti ostma?” küsis Nirk mõtlikult. “Vaatab, äkki sõidame jänest,” pakkus välja Hüään. “Ma spetsiaalselt laenutasin Playboy toimetusest kõrvad. Mul peaks olema siin tööl üks sugulane, äkki tema aitab. Lähme kutsume ta infopunktist siia.” Nähes kahte saatjata looma, korstutas infopunkti tädi kulmu, kuid kui Nirk viskas lauale oma ässa: “Zdastvujte!” näol ja Hüään luges ette “Tsaar Satltaani” sissejuhatust, jäi daam uskuma, et tegemist on gastroleerijatega Moskva tsirkusest. “Me tulime siia tegelikult sugulasele pakki üle andma. Ta töötab tollis, Šaarik, äkki teate teda?” uuris sissejuhatuse järel Hüään galantselt kulme liigutades. “Jajah, meil on küll selline. Unustab tihti asju ja itsitab palju aga muidu tore noormees. Kohe kutsun,” lubas infotädi lahkelt. Ta köhatas, võttis kätte mikrofoni ja lasi oma häälel kajada igast lennujaama kõlarist: “Graždanin Šarik, poprošu v infobudku, graždanin Šarik!”


Kodanik Šarik ei lasknud end kaua oodata. Hundikoera silmad olid kahtlaselt punased, kõnnak lohisev ja peas oli tal müts.


Friday, September 18, 2009

nirk i gijena shljut privetik iz maskvõ


Siis kui kõik passažiirid istusid oma kupeedes maha ning võtsid paunadest välja grillkanajalad, keedumunad ja tomatid, lahkus rong perroonilt pika ja natuke kurva hüüdega. Hüäängi muutus korra morniks, sest armastas oma kodulinna ja sealt lahkumine liigutas tema suurt südant: “Nii hea, et oled minuga koos, kallis Nirk. Muidu  ei julgeks ma iialgi kaugele Rooma minna,” ütles ta ja paitas oma sõpra esikäpaga. “Ikka olen. Roomas hakkab meil olema lõbus. Lehes kirjutas, et neil oli seal üleujutus ja minagi saan seega oma kutsumuse poole pürgida. Kas pole tore!” lausus Nirk ja viskas väikese salto.


Öö veetsid loomad reisisaatja kupees. Nad magasid ilusti, ainult Hüään vaikselt niutsus unes, harjutas operismi katseteks. “Juhuu, me oleme Moskvas!” tervitas hommikut Nirk. Tõepoolest, aknast paistiski juba Punane väljak, rong peatus ja koos teiste turistidega tulid Nirk ja Hüään sealt välja. “Hähähä, hühü,huhu kõik on suur,” rõõmustas Hüään nii nagu tema liigile kombeks, kõrvalviibijaid võpatama pannes. “Ee, jah. Ma parem jälle istun sulle selga,” ütles Nirk, kes natuke kartis ära kaduda. Sedasi läks sõprade duo metroosse, kus tutvuti uhkete mosaiikide ja aborigeenidest kahemeetriste rottidega. Õiget liini otsides jõudis paarike einestada kapsapirukatega, mida müüs neile ühe jala, kuid sõbralike silmadega habemik.

Maaalune transport viis sõbrad kiirelt lennujaama poole. Enamus inimesi, nagu Nirk tähele pani, kuulas klappidest muusikat, luges, või põrnitses iseenda kingi. “Zdrastvujte, mõ iz Tallinn,” tervitas Nirk viisakalt kõrvalistujat, kuna talle meeldis inimestega tutvuda. “Sorry, i dont understand,” vastas lühike väikeste silmadega mees. “Ilmselt on hiinlane,” teatas Nirk, kes ei olnud kuigi osav erinevate keelte eristamises,  Hüäänile ja hakkas umisema David Bowie laulu “China Girl,” soovides väljendada kaasreisijale oma poolehoidu.


Sunday, September 13, 2009

3 tk

Järgmisel päeval said Hüään ja Nirk kokku Balti jaamas. Nirk oli õmmelnud endale kindast väikese reisikombinesooni kapuutsi ja nööpidega. Kuna Nirgi käpad olid lühikesed ja väsisid kiiresti, sõitis ta perrooni poole Hüääni seljas. Kärplase perekond jäi sõpradele Lasnamäe aknal lehvitama. Nirk lubas emale ja isale, et ta ei tee lollusi ja tuleb varsti tagasi. Hüään kutsus oma korterisse elama ühte anarhistist kassi, kes muidu eelistas neljale seinale tänavat, kuid Hüääni suure ooperiunistuse nimel lubas romantiku äraolemise ajal kasta lilli ja hoida silma peal postkastil ja freskodel.

Balti Jaamas otsustasid Hüään ja Nirk Moskva poole mineva rongi kasuks: “Sealt on Roomani kiviga visata. Või no kui ei ole, võtame lennuki,” arvas Nirk. Rongi ukse peal tuli loomadele vastu reisisaatja: “Oot-oot, kus te nüüd lähete? Paluks piletit!” nõudis reeglitele allumist sinises vormis tädi. “A meil ei ole vaja piletit!” teatas Nirk enesekindlalt. “Te ainult vaadake mu sõbra hambaid! Me oleme hoopis pileti komposteerijad. Tema komposteerib, mina kontrollin ja teie puhkate ja joote teed! Meid nimelt saadeti rongiministeeriumi poolt teile auhinnaks kui Aasta Töötajale. Et me siis võimaldame teile väärilist puhkust.” “Oii, päriselt! Issakene, väga kena väga kena. Ma olen nii liigutatud,” suurest rõõmust hakkas reisisaatja peaagu et nutma, sest armastas oma tööd,  “Ma olen kõik need aastad teeninud ja lõpuks ometi Aasta Töötaja! Aitäh, aitäh tublid loomad, tulge edasi.” Nirk ja Hüään pilgutasid üksteisele silma ja tegelesid piletite augustamisega kuni viimane inimene peale sai. Reisijad muidugi üllatusid sellise uutmoodi kontrollisüsteemi peale, kuid Hüääni sõbralik naeratus veenis neid, et küsimusi pole vaja.


Friday, September 11, 2009

helene pilt Nirgist ja Hüäänist

Nirk ja Hüään 2

Niisiis istusid Nirk ja Hüään pingil ja rääkisid elust. “Ma arvan, et peaks need kapteniload ikka ära tegema. Ma eile proovisin kraanikausis ujuda ja tuli täitsa normaalselt välja. Natuke läks vett kõrva aga üldiselt mulle meeldis,” lobises Nirk, kõigutas oma lühikesi jalgu ja luristas teed. “Või mis sa arvad?” küsis ta oma sõbra käest, sest usaldas teda. Sõber ei kuulanud aga Nirki. Hüääni ilme oli äraolev, silmad natuke punnis ja ta liigutas kiiresti oma kõrvu: “M-m-mis see on?” sosistas ta ebalevalt. “Ää? Misasi?” üllatus Nirk Hüääni ilmest. Tema ei pannud midagi tähele, tema juba seilas Ruhnu suunas. “See hääl, see imeline hääl!” sosistas Hüään. “Hääl? Aaa, see. Ei no keegi kuulab kodus ooperit ja aken on lahti. Ooper on siis, kui minnakse paksuks ja lauldakse valjusti. Nagu Perverdi. Ta on suur operist. Nägin ükskord telekast, leelotas nii et põsed punnis. Ja siis kõik plaksutasid.” “See on kõige ilusam asi mida ma olen kuulnud,” ütles Hüään, laskmata end häirida sõbra proosalisest jutust. Suurest erutusest hüppas ta pingilt maha. “Ma ei taha enam olla maalikunstnik. Oioioi. Ma päris kindlasti ei taha enam. Ma leidsin oma kutsumuse. Minust saab operist, peab saama,” hakkas Hüään rääkima justkui omaette, samal ajal bussipeatuses edasi-tagasi kõndides, käpad selja taha seatud ja koon vastu maad. Niimoodi rahustas emotsionaalne loom oma närve. “Parimaid operiste tehakse Itaalias. Seesama Perverdi õpetab. Paar aastat ja saad operisti tõutõendi,” ütles sõbra manöövreid uudishimulikult jälgiv Nirk. Nirgile meeldis magada ajalehehunniku peal ja seetõttu pidas ta end väga teadlikuks kõiksugustest asjadest. Hüääni ajas Itaalia mainimine veelgi enam pabinasse, sest makaronide maast unistas ta juba ammu. “Siis pean ma minema Itaaliasse! Oma kutsumust peab järgima, niimoodi ütlesid juba Vanad Roomlased. Kallis Nirk, kas sa tuled minuga kaasa?” küsis ta. Hüäänil oli kombeks viidata roomlastele kõiksugustel puhkudel sellest saati kui ta nägi Nirgi pool “Gladiaatori” filmi, mis avaldas loomale oma suursugususega muljet. “Muidugi! Me ju oleme parimad sõbrad,” naeratas Nirk ja patsutas Hüääni küüru. “Ma arvan, et lähme rongiga,” pakkus ta, “seal saab tasuta teed ja aknast välja vaadata.”


Tuesday, September 8, 2009

nirk ja hüään 1

(ma nüüd siin veits panen üles ilukirjandusliku teksti)



Nirk ja Hüään olid head sõbrad. Nad tutvusid juba väikestena loomaaias. Sellest ajast tegid nad paljusid asju koos, näiteks käisid kalal ja paadiga sõitmas. Nirk oli nimelt suur merehuviline, talle meeldis joonistada tuulte roose, unistada Ruhnust ja teistes kaugetest paikadest. Kuna ta oli väga pisike, piirdus kärplane siiski Pirita jõe paadilaenutuse ja oma fantaasiaga. Nirk elas Lasnamäel, 9-kordses majas, heas perekonnas. Tema aknast oli näha merd ja see tegi Nirki õnnelikuks. Ta joonistas aknale paadi, nii et tundus, et paat seilab lainetes ja kujutas ette, et ta on paadi kapten. 

Nirgi parim sõber Hüään oli väga tundeline loom. Nirk teadis, et Hüään kirjutab salaja luuletusi ja isegi stsenaariume. Oma Laagri metsa pappkastidest majakeses maalis Hüään seintele freskosid ja natüürmorte. 


Laupäeviti oli Nirgil ja Hüäänil kombeks juua termosest teed mõnes looduskaunis paigas, näiteks Pärnu maantee ääres. Kord istusid nad ilusti bussipeatuses ja vaatasid mööduvaid autosid. “Tee maitseb täna erakordselt hästi, kallis Nirk!” lausus hüään, tundes oma lakal õhtupäikese viimaseid kiiri. Ta oli selga pannud ilusa lillelise vesti ja pärja. Nirk oli nii nagu ikka, paljas. Ta kandis riideid ainult väga pidulikel puhkudel, sest tema ebatavalisele figuurile ei olnud poes midagi leida. “Ma olen nudist!” teatas loom oma perekonnale, kui nad üritasid talle Barbie riideid selga toppida. Nirk ei olnud kuigi häbelik tüüp.


Tuesday, September 1, 2009

lobotoomia

0120lbt2.jpg "Psychosurgery was not openly attempted again until 1910, when Estonian neurosurgeon Ludvig Puusepp operated on a few patients." nii saabki targaks, mulle kuluks vist marjaks ära, doktor puusepp, tule appi.

Wednesday, August 19, 2009

money's no obstacle, and price is just a number

tallinnasse tagasi tulla on alati pigem suht masendav kogemus, umbes nii, et sa ootasid et tapeet vahetub iseenesest ja uus sektsioonkapp hiilib tuppa aga kõik on sama. mida kaugemal dimensioonis käid, seda kehvemas olukorras end leiad. kaugemast punktist on asjad isegi teravamalt samad, rutiini käsi haarab veel mugavamalt su randmest kinni ja lahti ei lase.

rumeenias olid: hullude delegatsioon, kartlikud alakad, vastupanuliikumine, puudulik draakula, KANA, rose-blanco-demisec, hipid, minule ootamatu minupoolne käitumine, üldine segadus. tulemas on kõmuline dokumentaalfilm ja järgnev euroopa liidu kriis & lagunemine.

ma loodan et kroonilise alkoholismi arenguks ja kinnistumiseks on vaja kauem kui 10 päeva, muidu pean vismarisse kolima. kohati on samad emotsioonid mis eelmises augustis, objekt küll teine, kuid sarnane diagnoos.

Friday, July 24, 2009

scorpius gigantus



ma hullult vihkan kui inimesed puhastavad köögipindu mingite jubedate haisvate kaltsudega. hõõruvad tüüfust ja herpsi laiali lihtsalt. öäk. aga seda näeb suhteliselt tihti. hiljuti suri härra kass peaagu ära, paar elu läks tal kindlasti. tüüp käis tilgutite all ja sai süstitud amfi täis, siis hakkas uuesti tööle. keerati masin üles, tik-tak.

üks kirjanik räägib intekas, et tuleb alati kirjutada nii, nagu kirjutaks viimast korda. seda suhtumist soovitatakse ka muidu igapäevaste tegevuste juures rakendada. aga sa tegelt saad ainult oletada, kuidas sa midagi teeks kui sa teeks seda viimast korda. mata hari nõudis, siis kui tema "viimast korda" saabus, pitssukki. ma  hetkeseisuga nõuaks kleeplinti.


Thursday, July 9, 2009

kas siis kui tead täpselt oma surmadaatumit muutub eluplaneerimine lihtsamaks? enam nagu väga ei ütle, et aaa, mingi hetk teen ära. peab tegevusi konkreetselt jaotama. äkki inimesed kes nii teevad, teavad oma surmadaatumit? miks sa muidu otsustad juba praegu mis saab sust 200 päeva pärast. märkmikuid neil vist kulub sitaks.

Monday, June 1, 2009

a bit of a blog a bit of a dog

tõesti, vahet tegelikult ei ole blogi on nagu koduloom. kui ei kirjuta/toida, viskab sussid püsti, jääb ainult kest.
siis kui mõni konn ja dünosaurus ei oleks väärakad, nad ei oleks kunagi evolutsiooni järgmisele astmele läinud. seega tahad-ei taha inimkonna nimel tuleb hakata väärakaks, et progress kinni ei jääks.lisaks ka iga õhtu peab joonistama vähemalt ühe kosmoselaeva ehitusplaani, tuleb rõdult tähti vaadata ja selle asemel et vestelda toalilledega, ütle paar head sõna oma arvutile, äkki siis kui tuleb masinate ülestõus su peale halastatakse.

Wednesday, May 27, 2009

tramp in a trap


asjad mis kunagi ei muutu

1. tuvid
2. laua viin
3. pangatellerite näoilme
4. naisteajakirjade esikaanelaused
5. ajaloomuuseum maarjamäel
6. nadežda vetik
7 . kassi oskused ja mõttejõud
8. maire aunaste soeng
 
asjad mis võiks muutuda

1. transhumaansus võiks kuhugi kohale jõuda
2. nanorobotid elu igapäevaseks osakeseks, väikseks kuid mõjusaks
3. tuhkur populaarseimaks koduloomaks
4. kapitalism kõngeda
5. ajaarvamine - maha, aeg on ülehinnatud

Monday, May 18, 2009

feed the hungry with one click


ja mina just mõtlesin kuidas etiooplasi aidata. tuleb välja, et see on sitaks lihtne. oma asi kui ei söö.
seekord nädavahahetust ei olnud, käisin klippidele peale passimas, kuigi sellistel puhkudel on alati veits nii, et kahevahel, (kohati tegelikult isegi mitte otseselt eufemismina) kas sind on vaja või ei ole, pigem nagu siiski on. etiooplane keda filmiti oli šikk, nälgimise tunnused puudusid. coirinne roitfeldt, kuidasiganes seda spellitakse ütleb nii: "peab olema glamuurne ja šikk. ilus noh." ponjal da?
mida vähem oled rahul, seda rohkem juhtub haigeid asju ja põnevam on. ma olen liiga rahul.
ou fakk varsti on IELTS! i shall pass! "japanese people are fond of expensive bags, cameras and whale šašlik."

Friday, May 15, 2009

tuuruluuru!

 belka i strelka: teadaolevalt belkale kosmoses meeldis, ta mängis, ajas oma saba taga, viskas hundiratast ja kiitis kaalutaolekut heaks. strelka läks närvi ja eelistas püsida liikumatuna. kui nad tagasi tulid, võttis üks laborimees neid enda juurde elama, kuhugi suvilasse, kõik oli ilus.
Затянулась бурой тиной
Гладь старинного пруда,
Ах, была, как Буратино,
Я когда-то молода.
Был беспечным и наивным
Черепахи юной взгляд,
Всё вокруг казалось дивным
Триста лет тому назад.

või 3 kuud, või 3 päeva, või 3 tundi, või siis kohe praegu.tuleb hoiduda permanent-diagnoosidest.

Thursday, May 14, 2009

dissapear here.


siin ma istun, olen rikas, vahin lillades retuusides. mõelda vaid, kunagi põlgasin ma retuuse


eile käisin uuesti jooksmas, jooksin eranditult piirkondads kus elavad penskarid. kuidagi on nii, et teatud linnaosad on rohkem neid täis. ma pigem elaks seega baltika kandis kui kalamajas, kalamajas jääb kogu aeg lastekärude alla. peaks välja arvutama, mitu korda ja kui pikalt ma peaks reisima, et käiks kõik enamvähem normaalsed kohad läbi - normaalsed ehk siis mitte antarktis. igale poole mujale suht läheks. murmanskisse äkki ka ei läheks. 

hetkel läheks kazahstani, sest et seal kukkus just kaks helendavat objekti maha, otse kosmosest. ilmselt üks on alien ja teine predaator. on oodata kazahstani elanikkonna järsku kahanemist ja muudki põnevat. arnold, kus sa oled?


Monday, May 11, 2009

chopchopchop.


hrumhrum. keegi ostis endale jooksutossud ja läheb jooksma täna, päris haige. kunagi ei oleks arvand, et langen nii madalale. samas, plaan on minna jooksma surnuaiale, see veits leevendab äkki tegevuse banaalsust.
olen nädal aega üles kirjutanud oma kulutusi. pmtselt suurem osa mu rahast jõuab vestmanisse, kõige suurem raha breketitele. enam vast mitte a no kuradi metallhammaste eest ma olen kokku ca 25 miljonit maksnud. 
käisin siin ühel sünnipäeval kus tutvusin NSVL-i aegse supermodelliga. Modell oli blond ja hästi säilinud, palus, et ma paneks akna kinni, sest tuul puhub. Panin kinni, sain kiita. SuperModell, S&M.

Thursday, April 30, 2009

ich bin eine panda vampire


long time no wraitey in blogey! mingi lambist suvaliselt ilma suure inspiratsioonita ka nagu ei kirjuta. ma siin vahepeal käisin lisaks indoneesiale viinis, euroopa ametlikult kõige hubasemas linnas. viini loomaaias tsekkisin pandat ja selgus et panda ei ole ülehinnatud loom, tõesti suht naljakas ja kusjuures mitte nunnu, kihvad on vabshee suured tal ja silmad kurjad. pingviine oli seal ka ja nahkhiiri ja üldse mulle meeldib loomaaias ja viinis!

kuna ma hakkasin fatalistiks siin lennukis oli isegi hea lennata, xanax sisse vein peale ja tuku-tuku. igapäev ei saa kahjuks seda endale lubada sellist meelelahutust. üleeile oli veits teistsugune meelelahutus, kõigepealt kääbustunnelis v. hea kontsert, millest on pigem raske rääkida, sest ei ole millegi kallal vinguda, mind isegi ei häirind hipide kõrge kontsentratsioon. kuna hea elamuse järel tekkis terav vajadus vinguda ja inimvihata, külastasime ka väikeste inimeste suurt klubi, kus OMGOMG oodati iglesiase-ahvi koos kohalike barbidega alksi jooma. päris rets silikoonimeri oli, jumestuskreem ja sitsuhais - ammu pole käinud kaine peaga sellises kohas, siis kui teed end korralikult kinni ei pane tähele ümbritsevat - juuksepikendused ja ootus silmis olid valitsev emotsioon. üks khmm-khmm '"kunstnik" mängis plaate, päris halb muss oli. selles mõttes oli hea, et ta oskas halba mussi veel, veel halvemaks keerata, et rihanna oli nagu topelt sitt, ausalt, te ei kujuta ettegi. barbid tegid tantsu ja vaatasid ahnelt reserveeritud laudade poole. tsirkus väsitas ära ja tõmbasime uttu. naiss. a, ja kõik mehed olid douchebagid.

Thursday, February 12, 2009


ma käisin suht kaugel ära, ei olegi kunagi nii kaugele veel roninud.paradiisirannas, kus olid kilekotid ja nii.nägin kuidas koerad söövad kilekotte ja inimesed koeri, kuidas rongis müüakse õhupuhastusteenust ja kuidas saab taevasse pühvlilaibatsi mäe pealt.
estonian air on ametlikult sitaks kilekott ma nendega enam ei lenda, minu valik on emirates, sest olen ju tutnud miljonär. kuna aju oli vahepeal tarbimismode' peal siis praegu täiega tahaks toota.juhuslikud kokkusaamised kulgevad meeldivamalt kui planeeritud.
võiks minna indoneesia tantsutrenni.
selge on, et eesti on parem kui slumm, aga tervik on suht katki ikkagi.

Wednesday, January 14, 2009

for kate i wait

tegelt i wait järgmist teisipäeva õhtut, mil istun ma raudlinnu kõhtu ja raudlind viib mu germaanlaste maale ja sealt edasi salakavalate, ning musta kulda armastavate araablaste ja siis kaugesse džunglisse inimsööja-sõdalaste kuningriiki, metsainimeste, elavate surnute, ööloomade sekka.

ma vahepeal sain selgeks, mida elult tahan, sain selgeks, et vanad trikid töötavad ka uue koera puhul ja et kangest alkoholist loobumine on v. lihtne. samuti nüüd võitlen ma kapitalismiga, sellisel meetodil et ise hakkan kapitalistiks.

tegin uue passipildi, eelmine oli suht fine, nyyd olen nagu mingi eriti suure ninaga seal pildil ja paistab, et kuri.hommikul kuulsin tänaval tihase tiksumist aga ma ei lase end petta, kevadeni aega veel sitaks.kateśt - lõpuks ometi, vaikselt aga kindalt hakkab kate moss vanaks jääma, ausalt ka!

mis hetkest kes on kelle sõber ja kas sa üldse võid usaldada inimest, kellega sa oled tuttav vähem kui 5 aastat ja kellega sa ei ole käinud läbi, tulest, veest, miljonilt peolt, reisilt ja kellega ei pea kunagi valetama.

article_image-image-article.jpg

About Me

My photo
Anne Vetik, loovjuht/küborg