nirk ja hüään 1

(ma nüüd siin veits panen üles ilukirjandusliku teksti)

Nirk ja Hüään olid head sõbrad. Nad tutvusid juba väikestena loomaaias. Sellest ajast tegid nad paljusid asju koos, näiteks käisid kalal ja paadiga sõitmas. Nirk oli nimelt suur merehuviline, talle meeldis joonistada tuulte roose, unistada Ruhnust ja teistes kaugetest paikadest. Kuna ta oli väga pisike, piirdus kärplane siiski Pirita jõe paadilaenutuse ja oma fantaasiaga. Nirk elas Lasnamäel, 9-kordses majas, heas perekonnas. Tema aknast oli näha merd ja see tegi Nirki õnnelikuks. Ta joonistas aknale paadi, nii et tundus, et paat seilab lainetes ja kujutas ette, et ta on paadi kapten. 

Nirgi parim sõber Hüään oli väga tundeline loom. Nirk teadis, et Hüään kirjutab salaja luuletusi ja isegi stsenaariume. Oma Laagri metsa pappkastidest majakeses maalis Hüään seintele freskosid ja natüürmorte. 

Laupäeviti oli Nirgil ja Hüäänil kombeks juua termosest teed mõnes looduskaunis paigas, näiteks Pärnu maantee ääres. Kord istusid nad ilusti bussipeatuses ja vaatasid mööduvaid autosid. “Tee maitseb täna erakordselt hästi, kallis Nirk!” lausus hüään, tundes oma lakal õhtupäikese viimaseid kiiri. Ta oli selga pannud ilusa lillelise vesti ja pärja. Nirk oli nii nagu ikka, paljas. Ta kandis riideid ainult väga pidulikel puhkudel, sest tema ebatavalisele figuurile ei olnud poes midagi leida. “Ma olen nudist!” teatas loom oma perekonnale, kui nad üritasid talle Barbie riideid selga toppida. Nirk ei olnud kuigi häbelik tüüp.