Siis kui kõik passažiirid istusid oma kupeedes maha ning võtsid paunadest välja grillkanajalad, keedumunad ja tomatid, lahkus rong perroonilt pika ja natuke kurva hüüdega. Hüäängi muutus korra morniks, sest armastas oma kodulinna ja sealt lahkumine liigutas tema suurt südant: “Nii hea, et oled minuga koos, kallis Nirk. Muidu ei julgeks ma iialgi kaugele Rooma minna,” ütles ta ja paitas oma sõpra esikäpaga. “Ikka olen. Roomas hakkab meil olema lõbus. Lehes kirjutas, et neil oli seal üleujutus ja minagi saan seega oma kutsumuse poole pürgida. Kas pole tore!” lausus Nirk ja viskas väikese salto.
Öö veetsid loomad reisisaatja kupees. Nad magasid ilusti, ainult Hüään vaikselt niutsus unes, harjutas operismi katseteks. “Juhuu, me oleme Moskvas!” tervitas hommikut Nirk. Tõepoolest, aknast paistiski juba Punane väljak, rong peatus ja koos teiste turistidega tulid Nirk ja Hüään sealt välja. “Hähähä, hühü,huhu kõik on suur,” rõõmustas Hüään nii nagu tema liigile kombeks, kõrvalviibijaid võpatama pannes. “Ee, jah. Ma parem jälle istun sulle selga,” ütles Nirk, kes natuke kartis ära kaduda. Sedasi läks sõprade duo metroosse, kus tutvuti uhkete mosaiikide ja aborigeenidest kahemeetriste rottidega. Õiget liini otsides jõudis paarike einestada kapsapirukatega, mida müüs neile ühe jala, kuid sõbralike silmadega habemik.
Maaalune transport viis sõbrad kiirelt lennujaama poole. Enamus inimesi, nagu Nirk tähele pani, kuulas klappidest muusikat, luges, või põrnitses iseenda kingi. “Zdrastvujte, mõ iz Tallinn,” tervitas Nirk viisakalt kõrvalistujat, kuna talle meeldis inimestega tutvuda. “Sorry, i dont understand,” vastas lühike väikeste silmadega mees. “Ilmselt on hiinlane,” teatas Nirk, kes ei olnud kuigi osav erinevate keelte eristamises, Hüäänile ja hakkas umisema David Bowie laulu “China Girl,” soovides väljendada kaasreisijale oma poolehoidu.
1 comment:
oi, seiklused on teil igati huvitavad. hoian kõvasti pöialt Perverdiks saamise teel!
Post a Comment