trick or cheat

ainuke inimene kes oskab nii karjuda et ta ei käi mulle närvidele on will ferrel.
sain austraaliast kirja, mis sisaldas kassikleepse, väga hea.
ma ei pidanudki sms-laenu võtma telefoniarve tasumiseks, samuti väga hea.
vihkan igast asju täiega, see on normaalne.
sitast vihma sajab kogu aeg, see on halb.
üleminek ei lähe üle.
mina olen kvantumfüüsika, paljud teised ei ole, see on probleem.
shrediger oli tegelt suht värdjas, et ta tõi sellise näite. miks ei võind mingi näiteks olla klaasist ese, mille kohta ei tea mis teema on, mitte ilus rasvane kass.
hiljuti käisin auhinnatseremooniumil, kus olid internetiinimesed, kohati lõbusam, kohati veelgi igavam kui reklaamirottide tseremoonium. lõhkusin ühe klaasi ära, veits järasin suupisteid, kohal oli 2,1meetrine + kontsakingad naine kübar peas. ta ei olnud mitte korvpallur vaid FASHIONISTA.
bzzzbzzzbzzz.

koosviibimine kolleegidega

ooperimantel - check
redbull viinaga - check
konstnante hüppamine - check
baaris kohalikelt kahtlaste asjade küsimine - check
karjumisteraapia - check
kohaliku autojuhiga peaaegu kaklus - check
hotshotid - check
alasti ujumine - check

nirgi ja kassi portree helenelt

nirk ja hüään strikes again, uue loo algus.

Kell oli 10.14. Nirk istus oma toas aknalaual, istus ja laulis laulu. Hüään oli Nõmme kodus ja hoidis käes pintslit. Ta plaanis oma päeva pühendada loomingule ning kavatses jäädvustada temale ammu meeldima hakanud jasmiinipõõsast. Tegelikult oli see sirel, aga Hüään ei olnud botaanik, ta oli hüään. Tema jaoks olid kõik hea lõhnaga põõsad jasmiinid. Ja see on täiesti mõistetav, sest sõna "jasmiin" kõlab palju põnevamalt kui tavapärane "sirel." Mõnel suveõhtul, kui jasmiinid ja muud õistaimed lõhnasid eriti hästi, allus Hüään oma instinktidele ja püherdas mahalangenud lilledes, sest tahtis et nende aroom jääks tema turja külge kinni. Selline käitumine oli Hüääni meelest aga kuidagi häbiväärne ja kui tuttvad küsisid, mis oivalist parfüümi ta kasutab, loom punastas ja väitis et käis Kaubamaja osakonnas lõhnatestreid küsimas.
Tegelikult on tänane lugu hoopis Nirgist ja sellest kuidas ta tutvus ühe kassiga. Kuid kuna sõbrad keeldusid üheski jutus üktseist maha jätmast pidin neile vastu tulema ja kindlasti rääkima midagi ka Hüäänist. Nüüd pöördume tagasi Nirgi ja kassi poole, kelle nimi oli Härra Kass. See lugu jõudis autorini ühe Tele2-e ametniku kaudu, kes juhtus Nirgi ja Hüääni telefonikõnet pealt kuulama. Seega soovitan oma diileriga asju ajada pigem ettevaatlikult ega nimetada asju õigete nimedega. Terve paranoia on parem kui tingimisi vangistus, kõlas loomade järeldus, kui nad kuulsid Tele2 ametnike trikkidest.
Samal hommikul millega jutt algas, astus Nirgi tuppa ema ja ütles, et on aeg tädi Ritale külla minna. "Seal on üks tore loom ka, kindlasti saate hästi läbi. Võite näiteks kaarte mängida."
Nirki rõõmustas küllaminek väga, eelkõige potentsiaalse uue tutvuse tõttu. Muidu tal väga külas käia ei meeldinud, sest tavaliselt paluti tal lõpuks lauale ronida ja kirssidega žongleerida. Üldiselt polnud edeval kärplasel esinemise vastu midagi, lihtsalt sellistes sunnitud olukordades ei tulnud trikid nii hästi välja. Sellepärast ta hoiatas ema, isa ja poissi juba autosse ronides: "Ärge ming ainult trikke kutsuge tegema, muidu solvun!" Ema üritas Nirki ära rääkida, kuid Nirk ütles et esinemine ei tule kõne allagi, sest tal on uue tuttavaga kindlasti palju tegemist.
Autosõit möödus nagu ta ikka Tallinnas möödub, suhteliselt igavalt. Punane perekonna auto peatus ühe Viimsi ridaelamu ees, pagasnikust võeti tort ja lilled. Uksekell tilises ning Tädi Rita ja tema sussides abikaasa avasid lamineeritud ukse.

not so happy hour

valikud&otsused, neetud. kõik süsteemid töötavad siiski normaalselt, jalgpallist mul on reaalselt kopp ees. see on hea et sünnipäevadeks oodatakse järjest vähem kingitusi. päris sürr moment: ma kevadeti ikka tsekin sireleid, et leiaks 5-lehelist ja sooviks midagi. ja no linnas ei ole leidnud ühtegi. läksime lohusallu, ja lambist põõsa peal 5 5-lehelist korraga. kokkusattumused vs märgid.

toidutegemine vs mõtlemine
magamine vs mõtlemine
joomine vs mõtlemine
tootmine vs mõtlemine
jää ellu: tõrju mõtlemine eemale!

lohusalus lisaks sirelitele oli päris hea jaanipäeva-alksist läbiimbunud osside komplekt. täiesti rekordkogused siidrit viinaga ja muid rahvusjooke läksid alla. inimorganism on VÄGA vastupidav. väga. üks oss oli animaalselt nunnu, mingi abiturient anders, kes ei teadnud mida oma eluga teha. ta pmtselt jäi meile külge nagu kodutu koer. kas majandus ttüs või sõjavägi, sõjavägi või majandus oli ta dillemma. ma soovitasin minna austraaliasse, aga see tundus andersile liiga pöörane.indrek rääkis andersile spinozast ja anders kukkus kokku. spinoza tegi seda mida ei suutnud ära teha meretäis alksi.

muide, ossidest. ossid vs intelligendid. lugesin siin maria ulfsaki sex&city arvustust, see on nii jabur, et keegi viitsib erutuda ja vihastada seljaajufilmi peale, mis mõeldud täiesti teistsugusele kontingendile. see on kohati poliitiliselt ebakorrektne isegi, umbes sama et keelad kannibalidel homosapiensi lihhi süüa. neile meeldib ju ja las nad olla. või okei, äkki tahad harida kannibale ja ütled neile et see on jube halb ja ebamoraalne ja absoluutne kurjus. millegipärast teed aga seda lehes, mida kannibalid enivei ei loe, mida loevad su klemmid, kes mõtlevad samamoodi nagu sina ja seda arvustust tegelikult ei vaja. üldjoontes olen igati naistemaailma niivõrd tühisena repserenteerimise vastu, aga üldjoontes on naiste- ja ka meestemaailmad just nii tühised nagu antud linateoses näidatud.ostame asju, sebime, teeme tööd ja teeme nägu et töö meid ei oma, tahame osta kalleid asju milleni raha ei küüni. vahepeal teeskleme et oleme midagi enamat, või siis ei teeskle vaid korraks oleme. aga ainult korraks.

kontoris ei ole interneti ja ma olen kontoris janno juures. ma olen viimased 3 aastat käinud internetis iga päev, välja arvatud reisidel ja mõned nv-d. päris hea oleks teha vahepeal midagi mis ei nõua pidevat onlainimist. ja mul on VÄGA kahju et see keegi värdjas pani rotti mu kohvri trepikojast.

väga-väga mulle ei meeldi joomise tagajärjed.

vaatasin the graduate'i eile ja kõik läks täiesti katki ja ebausutavaks sellest hetkest kui benjamin otsustas et ta on nüüd elane'i armunud. see lihtsalt ei läinud absoluutselt läbi, selline loll käik.

PA MORDE BUDET!!!

Cablezub

äratuskell kell 7.15, kuradi kajakad kisavad, vanakooli teekond, uus rada muusikaakadeemia ette tallatud, naiss, arvel on raha, klaassein kuulikindlast klaasist, proovida ju võib, arvel on vähem raha. ja siis ma läksin kohvik-sööklasse ja sain eluhalvima praemuna peekoni, peedisalati ja porgandisalatigarneeringuga. no kui idioot peab olema et muna sitalt praadida. miks need inimesed lähevad kokaks tööle. a ja kõrval oli ka praekartul mis maitses nagu 2 aasat kasutuses olnud põrnadapesulapp nõudepesuvahendikastes. yeah. selline on see eesti köök.
eile juhtus kurb asi, üks tore koer jäi auto alla. ma ei viitsi detailidesse minna, aga see oli hea koer ja ta ei olnud milleski süüdi. operatsioon kassipüük sai eile sequeli, kuid otsad jäid siiski lahtiseks, täna õhtul lähme jälle püüdma. st, et imanta tänavale ilmus üks eksinud kodukass, ilus, paks, poeb inimestele, vaatab kõiki haleda näoga. leidsim koha, kuhu teda viia aga kui läks püüdmiseks, siis kass oli nagu elavhõbedast smilodon. loosi läksid kassitoit ja palderjan, viimane hakkas kassile pähe aga ei muutnud mitte rõõmsaks vaid paranoiliseks.
et siis, kui ma satuks üksi ja isegi kahe mitte just füüsiliselt väeti mehega metsa, me sureks nälga, sest never ei püüaks kinni ühtegi looma.

vajadused kaovad

ma mõtlesin, et miks ma viitsin järjekordselt vähem kirjutada, kas nagu ei ole midagi öelda või, otsustasin, et pigem on minuga see teema et kohati kaob vajadus öelda, sküsofreenia võtab võimust ja võin sama hästi öelda asju paralleelisiksustele kes mu ajudes hängivad.
veel üks teema millele mõtlesin, oli otsused&valed otsused, järeldus oli, et ei ole valesid otsuseid, eniveis sured lõpuks maha ju. päris hea pidu oli laupäeval aga teadagi kui pidu on iga laupäev siis vadever.
reedel oli au külastada tartut, ja see on väga ebaaus et neil on seal 2 korda soojem, mida kuradit. helene rääkis päris palju jõe skännimisest, mida oleks vaja teha tihemini kui 1X 6-s aastas, sest et tartus kaob rohkelt inimesi ja arvata võib et neid kõiki leiab jõest.ja mulle meenus kunagi kuuldud teooria, et tartumaal tegutseb rappija, sest tartumaal tõepoolest kaobki hääletajaid & muid selliseid kõige rohkem. spooky.

ajakirja saladused spin-off "müstilised lood"

Mu isa oli terve elu KASSNAISE küüsis

Ma saan oma surmast rääkida vaid PÄEVIKUS

Minu perest vooliti salaja PUUKUJUKESI

Tegin oma elu selgema otsuse... KOOMAS

ja the last but not least:

HAIGLAPALATIS leitud käsikiri.

Minu uus lemmikväljaanne. Täiesti priceless lood. Ssuvaliselt avatuna esimesena tuleb ette selline kullatükk nagu "Kes otsustab?" "See on Universumi asi."

offbeat

im am your princess cat, im your sunshine and i have white fur and 4 paws and i live around 12-15 years. kuigi näiteks massöör sonja kass elas kuradi 21 aastaseks, suri detsembris. sonja pakkus mulle soolapähkleid ja talle meeldib olla reedeti vaba. veel meeldib talle suvilas askeldada.

üks tüüp rääkis, et kui sul lõigatakse mandlid maha, võib sinust potentsiaalselt saada kroonilise angiiniku asemel krooniline bronhiitor. ja mul muidugi on kurk kähe nüüd. täiesti värdjas.

vana karla

Võiks olla nii et lagerfeldt ei sure kunagi ära, mina ka muidugi. täna on munad, sõbrad jagavad oma vahel auhindu, nii et igaüks ikka saaks midagi. 79 muna läheb kokku loosi. täielik lollus.

Oi blin.

alati ei saa hästi minna

Kaugel kaugel maal, Austraalias, kus pesitsevad peaegu et meie antipoodid, elas ja elab siiamaani poiss nimega Blair. Tema perekonnanimi jääb meile teadmata, seda ei lubanud ta avalikustada. Blair on umbes 23 aastat vana ja töötab kontoris. Mingis mõttes on tal vedanud, sest ta näeb nunnu välja ja kontoris valitsevad naised kes hindavad kõrgelt tagasihoidlikke, nooruslike näojoonte ja heade kommetega mehi. Naised näevad sellist tüüpi vastassoo esindajates ühtlasi nii poegasid kui ka armukesi. Õnneks ei tea alati moekalt sätitud juustega Blairi töökaaslased seda, et ta on gei. Kokku on tal umbes viis kolleegi ja koos Blairiga tegelevad nad millegagi mis sarnaneb logistikale, kuid tegelikult peamiselt keedavad teed ja räägivad sellest, et järgmisel aastal nad enam siin tööl ei käi. Tegelikult aga mõistagi käivad edasi. Aegajalt hakkavad nad Blairilt pressima välja uudiseid tema pruudi kohta, mille peale noormees punastab. Tädid ütlevad siis: "Awww, you´re so sweet, little Blair!" ning pakuvad talle küpsiseid.

Blairi kardetud ja jälestatud ülemus, Boss-naine, on väga suur. Kurjad inimesed ütleks isegi et paks. Talle ei meeldi immigrandid, eriti Aasia päritolu. Blair oma käskijat peaaegu et vihkab ning kirjutab temast tihti oma blogis, sest nagu paljud teised nelja seina vahele vangistatud kontorirotid, elab ta oma frustratsiooni välja internetis. Muidugi, Boss-naine pole ainuke, kellest Blair kirjutab. Talle sobib igasugune materjal: naljakad ja koledad loomad, andetu kunst ja andekas kunst, plastikrinnad ja naturaalsed rinnad, merisead ja meritähed. Viimaseid Blair kardab ja leiab et nad võiks välja surra, nagu ka paljud teised asjad mis talle miskipärast ei meeldi. Arvuti läheduses hakkab Blairi aju täiel jõul tootma vaimukusi ning ta leiab alati ideaalseid otsingusõnasid, millega Guugel toob välja kõige obskuursemaid ja seeläbi naljakamaid pilte. Blair käitub nii nagu talle oleks tema blogi lugejate arvamusest ükskõik, kuid tegelikult kui keegi siiralt ütleks, et kuule, su blogi on mõtetu, laseks Blair end vist maha. Või siis mitte, sest püstolit tal ei ole ja ta ei ole piisavalt julge. Võibolla ainult purjus peaga. Alkoholiga on Blair hea sõber. Joobnuna kipub ta end haletsema isegi rohkem kui tavaliselt ning mõtlema armastusest. Hetkel Blair armastab ainult ennast ja võibolla nii see ka jääb.

Kolmapäeval tööle jõudes, briti teadlased on muide selgeks teinud et kolmapäev on töönädala masendavaim päev, lonkab Blair oma korrusele, ütleb suvalisel ilmel "Hello" oma töökaaslastele ja istub arvuti ette. Oma meilboksis leiab ta lisaks tavapärastele tööülesannetele kutse arenguvestlusele. Sisimas vastikusest nina krimpsutades, kuna teadagi Blair oma ülekaalulist ülemust ei salli, vaatab ta kella. Vestluseni on umbes tund aega ning seda aega sisustab Blair otsides internetis pilte märksõnadega “fighting horses”. Ta valib kõige brutaalsema leitud fotodest ja postitab selle oma blogisse. "Uus meem", mõtleb Blair rahuolevalt. Tema päeva kõige olulisem tegu on seega tehtud, või vähemalt nii ta arvab.

Enne Boss-naise kabinetti sisenemist hingab Blair sügavalt sisse. Ta ei oska suhelda tavaliste inimestega ja tema silmis on Boss-naine tavalisuse täiuslik kehastus. Blair teeb ukse lahti. Boss-naine istub laua taga ja vaatab arvutiekraani. Tema ebamäärast värvi juukseid kaunistab plastmassist lips. Tal on seljas sametist nahkhiirelõikega blusoon ning ta nägu läigib. Sellegipoolest on korpulentses daamis midagi majesteetliku, teatud liigutuste voolavus ja rahulik näoilme sisendavad austust. "Tere-tere," noogutab ta oma alluvale, "Kuidas läheb?" "Okeilt," ütleb end toolile sätiv Blair. Järgneb vaikuseminut. "Mhm. See on tüütu protseduur ma tean jah. Siin on väike vorm, täida see ära palun. Ja siis ma esitan paar küsimust juurde ka. Bürokraatia, eks ole," ütleb lõpuks Boss-naine. Ta võtab kusagilt laua alt välja paberi ja ulatab selle Blairile. Blair lükkab tooli ülemuse lauale lähemale ja hakkab metoodiliselt lahtreid täitma. Tal läheb umbes viis minutit. Sel ajal on toas kuulda vaid konditsioneeri undamist. Boss-naine jälgib Blairi, sest arvab, et viimane ei pane seda tähele. Tegelikult aga paneb küll ja mõtleb, et hea meelega sõidaks seda paksu siga oma autoga üle. Siga ei tea asjast midagi, ta teab ainult seda, et Blair on kõige kenam inimene keda ta kunagi näinud on. "Alati nii puhas ja tore, hoopis teistsugune kui teised. Nii peenikesed käed. Peaaegu nagu linnukäpad." Boss-nane kujutab ette, kuidas ta surub Blairi enda rindade vastu ning Blair sosistab talle kõrva: "Miks lasid mul nii kaua oodata. Olin juba ammu valmis."

Lõpuks saab Blair paberiga ühele poole ja annab selle ülemusele tagasi, silmakontakti vältides. "Okeii, vaat kui tore," ütleb Boss-naine ja naeratab. "Et siis paar küsimust veel lisaks. Mis on olnud su viimase aasta suurim tööalane õnnestumine?" "Aastaaruande edukas koostamine," vastab Blair. Ta väga tahab, et arenguvestlus võimalikult kiiresti läbi saaks. "Ja-jah. Mis võiks sinu tööpäevas teisiti olla?" "Köögis võiks olla musta teed." "Ei olegi või? Noh, seda annab kohe täna korda ajada. Nüüd aga ütle mulle kumba sa valiks kas 30% palgalisa või minuga koos avakosmosesse põgenemist? Piimatee lõpus, Canopuse tähesüsteemis asub planeet Turandum, mille loodus on imeline kuid kohalikud asukad metsikud ning õelust täis, meenutades korraga tiigrit ja konna. Käsikäes, mina ja sina, saame vabastada Turandumi kurjade humanoidide ikkest ning asuda seda valitsema tõe ja õigusega, roosade metsade vahel kristalllossides elades." Blair tõstab pilgu ja vaatab Boss-naisele otsa. Boss-naine naeratab, näidates oma huulepulgaga määrdunud hambaid. "Kuidas palun?" küsib Blair. "Kumba sa valid? Kas palgalisa 30%, maksud maha, või minuga koos avakosmosesse põgenemist? Ma ei luba, et see on lihtne. Meid ootavad ohtlikud seiklused, verejanuline kohalik loomastik ja isegi verejanulisem kohalik taimestik, kuid Turandumi kullakarva taevast ehtivate topelt - kuude nimel tasub riskida." "Ta läks hulluks," mõtleb Blair, "täiesti ja absoluutselt hulluks." Ta tõstab pilgu ja vaatab esimest korda ootust täis Boss-naise silmadesse. "Ma võtaks vist selle palgalisa," ütleb Blair selge ja kindla häälega. Naeratus kaob Boss-naise huulilt: "Ma natuke kartsin seda. 30% on ikkagi suur raha. Kuid vähemalt tean nüüd." sõnab ta, vaatab aknasse, ohkab raskelt ja hakkab toolil pöörlema. Ta pöörleb järjest kiiremini ja kiiremini, nii kiiresti et muutub pelgalt värviplekiks. Pleki ümber moodustub metallkuul, mis tõuseb õhku ja lendab aknast välja, purustades klaasi ning isegi seda kooshoidva raami. "Ni figa sebe," ütleb Blair ja minestab.

tumblerxperiment

okei, töötab või ei tööta see tumblershit?

RATS

WAY OF LIFE.

SENCE OF SOLIDARITY.

can't wait

olen tänase päevaga proovinud pea kõiki põhilisi daunereid. änksa.

ülekypsenud

fabrika zvezd

tundub et ma ei tunne ühtegi inimest, kes ei tegutseks loomingulisel alal. kõik teevad muusikat, kunsti, kirjutavad, viskavad saltosid, mida iganes veel ja kui sa teed midagi "suvalist", näiteks oled pangatöötaja, sealgi pead leidma midagi loomingulist, et mitte end halvasti tunda. ei ole enam tarbimisühiskond, on tootmisühiskond. kõk järjest toodavad meelelahutusliku iseloomuga materjale.

emotional rescue

ma händeldasin 9 klassi mata võrrandi ära. 101112 päris kindlasti mitte. "mata" "kas sul on mata kodune tehtud."
päääris kopp ees lumest. neljapäeval ütlen oma mandlitele hüvasti.

land of slimes

veel üks riik sai tunda mu parunliku sammu oma nahal ja isegi üks loomaliik: aasia elevant. elevant hävitab banaane kiirusega 1 tk 2 sekundis. ma olen tunduvalt aeglasem, aga olen ka vähe harjutanud. harjutamine teeb teadagi meistriks. veel sõitsin üle jõe puuris, üle mere paadis mis oli poole kohaga kontslaager ja sisaldas umbes 200-dat õlist hipit. peaagu tegin sukeldumisload, peaagu nägin madu - tegelt oli ilgelt suur sisalik, täielikult nägin maailma täiuslikumat vaadet,plastikpudelid välja arvata.taid arvavad et plastik on okeid. sõbrunesin tervislike rootslastega, lahutusadvokaadist sakslase ja naistearstist sakslasega, viimase nimi oli gottfried august wilhelm. ta ise leidis, et see on väga naljakas, ta nimi, kandis teksakostüümi ja tegi konstantselt suitsu.taidega väga sõbraks ei saanud, sest nad ei ole väga sõbrunemisaltid.makaagid templis ründasid nagu kord ja kohus ja krabiliha maitseb nagu krabipulk, ainult et paremini, krevett on mere prussakas, taidele meeldib küpsetada asju elusalt.

tavapärane eestiga harjumine on käsil ja bürokraadid eksamikeskusest ei allu mu võludele.

bukvar

Albaania barbarid Camparit - deemonite ehk farmeritega - grillisid heledaks ilusaks joogiks. Kuuldavasti lakkusid mõmisedes nad oivalist paaviani, reipalt sisistades. Šarži Zanzibari Žaabast tüübid unustasid värvida. Õõvastav ääremaine öö üllatas Quantase Williamit.

Armani breikis California DJ elava faasaniga. Gigantne halvaatükk ilmestas joviaalset kummutit. Lakkkingades moelooja naeratas oma partneritele. Rõõm seiskus šarmikate zebrade žaboodel, tuimestas uitavaid vanureid. Õnnelik Ärms öhkis üüratust quumusest wabastudes.

Wabameelne Quazimodo ühmatas ööbiku äärmusliku õigluse valguses. "Uskumatu tola, ženšenni Zaporožetsile šuubasse suskata!" röögatas partei omadele narr. Niivisi maskuliinse lause konstruktsioon juba iseenesest halvas grupiliikmeid. Fanfaarid eksisid demokraatidega corporate-barettides aeledes.

Wapi Quule, ületades ööd, ärpeldes, õnge varitsedes, uuristati. Tubli Žoora, Ziina šapkaga siiralt raputades, põrutas Oobinitsasse. Nagu midagi lubaks kahelda Jareki initsiatiivis, hooldas gümnast filigraansusega daatšat. Calibreeri baaris astraalkeha.

paranoiks magnifiki

läbiv joon postitustes siin ma vaatan et on vaba kulgemine läbi sündmuste ja inimeste + pidev mitterahuolu. vähemalt üks punkt järgmiseks buddaks saamiseks on täidetud, samas teine punkt hävitab selle vist ära.

kulgemisest: järgmine suur reis on ees, seekord suhteliselt mitte väga veider riik, kuid ma usun et veidrust leiab kõikjalt, mul on selleks 3 nädalat aega.pmtselt pean kõik oma aastaseiklused suruma sisse 3me nädalasse. ma siiralt loodan et tolliametnikud ei pane mulle kotti keelatud aineid, minu buddistlik loomus ei soovi sugugi tutvuda tai vanglate oludega.

nägin täna inimest kes läks hommikul kell 10 ujuma. muidusööja ja laiskur. tahan ka.

ma tegelikult saan suurepäraselt koolitulistajatest aru juhul kui nad on kontoritulistajad. selles mõttes ma neist aru ei saa sest kool on faking kõige lõbusam asi maailmas võrreldes kontoritööga. ja naeruväärne on see, et ma isegi fesarisse ei saa seda mõttetera üles panna sest mu töökaaslased siis loevad seda ja kutsuvad mulle hullumajakiirabi. kusjuures kuluks marjaks ära. pahh-pahh-babahh, blöärrr.

long time no see, surnud blogi, kuidas läheb sul seal kaugel hauataguses maailmas, anubise ja teiste kohalike valvsa pilgu all.

uusaasta lubadus võiks kindlasti teostuda ja veel võiks teha ära padi kursus ning pakkuda välja uudseid kütuseid, inimrasvast näiteks. alustangi vist viimasega.

sotsiaalvõrgustikud tuleb hävitada ja kohe, see enam ei saa sedasi jätkuda. võtan lonksu maoverd selle peale.

kohustused sakivad, hommikul ärkamine ja 9-17 ka.