Thursday, July 31, 2008

lie,steal,kill





magic trick with pencil! haha, no pencil! v. hea trikk. batman oli teema film. korraks alguses avastasin et ou shitt, kõrval istub laps, st kinosaalis, kartsin et ta hakkab tüütama aga ta suht kohe hakkas täiega kartma ja mingi istus tooli all pool filmi. paras, ära käi kinos kui oled tatt.
ma ise olen ka kinos suht-koht surnud ära õudusest, käisin onupoeg marekiga vaatamas lasnamäe lindakivi kinos sellist head filmi nagu "elm street, blabla,pikkade küünistega freddy kryeger." see oli väga muljetavaldav, ma olin umbes 7-8 aastat vana ja ei julgenud pärast nädal aega üksi wc-s käia ja magasin ainult taskunuga käes, enesekaitseks freddy vastu. umbes siis mul tegelt hakkasidki tekkima igast hirmud, tulekahjud-maavärinad-muumiad-liblikad-haid ja praegu lennukid. kõiges on süüdi freddy ja see kinovanamutt kes meile piletit müüs.
teine film mida ma käisin seal vaatamas oli disney lumivalguke ja mingisugune anime, kus inimesed muutusid vahuks ja kõik sõitsid laevaga ja oli keegi kapten skelett.
ja veel oli king-lkong kam, see oli venemaal kurski kinos ja väga kurb film. sürr oli see, et kino asus vanas väga suures ja ilusas kirikus.

Tuesday, July 29, 2008

joujoujou,njuu post koming iiiin.


äöäoo, kass kuses mu kotti täna hommikul, jee! see on mõnus, kui elus väikseid üllatusi tuleb, võtad kätte kotikese ja see on kassikust täis ja haiseb, juhuu!
eile läxin poodi, et osta mingit sitta, i mean igast kasulikke asju st, võtsin kätte ka paar kortsukreeme tutvustavaid tasuta paberit. noo päris pekkis, pmtselt ainus viis kuidas korts ei tule kohe, on see et lähed ja istud peidus vanni all või külmkapis ja ei hinga. ma ei saanud faking magada sest kogu aeg oli tunne et nahk nagu täiega kortsub vastu patja. hommikul vaatasin, et on okei, ei ole väga pekkis. tegelikult saab teha nii et ei kortsu, selleks sa pead ostma ära kõik selle firma kreemid, mis seda teaduslikku paberit printis.aga vaata et ikka KÕIK, mingist ühest sitakreemist ei piisa kindlalt.
uus reis tuleb varsti, põdramaale ja siis suht kohe ka italjaanode juurde. ma näppisin eile maailmaatlast, jumala võimatu on tegelt istuda siin linnas ja olla inimene kui nii faking palju kohti on kus pole käinud ja võimalik ei ei lähegi. aga ratatongale ma lähen kindalt, muidu on kõik mõtetu.

Monday, July 7, 2008

tigers ive known

bcn 2 sai tehtud, lennukiga endiselt suhe ei lähe hästi, aga händeldab, seekord võtsin ühe tabla rohkem ja sõitis küll, pea käis ringi ja pilk hakkas valima veidraid detaile, mõnus. tagasiteel riia lennujaamas nägin tõelist oligarhi, seljas oli tal pandaga särk, mees ise umbes 50 ja õllekõhuga, jalas skinnidziiinid, käes marc jacobsi kott (vähemalt) ja tüüp jooksis ringi ja mölises kõigiga sest jäi oma lennult maha. alguses oli agressiivne, siis aga pisarais ja kogu aeg helistas mingitele meestele ja rääkis et tal kindlalt, kindlalt on vaja jõuda moskva. kõnelustes lipsas sõnu nagu börs, naftahind ja aktsiapaketid, seega oli jah, oligarh, mitte mingi närakas trendirott.
bread ja butter hävitas veel ühe osakese inimesest mu sees, sest et ku näed nii palju riideid korraga jääb kas kalgistumine või sküsofreenia, eelistasin esimest. üldiselt fun, igast tüübid pildistasid ja kiitsid mu riideid, ma ei hakkanud ütlema et nad on sekondhend ja emategi brändidelt.üks mutt pildistas mu ehteid, pikalt rääkisin mingit hullu lugu teisest maailmasõjast ja vene vanaisast ja poola aristokraatidest, ta oli hispaanlanna ja ei saanud midagi aru vist. no ma rääkisin et ehted on mingite poola aristokraatide omad.
hostel kus peatusime oli reaalne peldik, kuid samas jällegivist midagi uut, sest ma ei ole ammu tudengstaili reisinud.

About Me

My photo
Anne Vetik, loovjuht/küborg