bcn 2 sai tehtud, lennukiga endiselt suhe ei lähe hästi, aga händeldab, seekord võtsin ühe tabla rohkem ja sõitis küll, pea käis ringi ja pilk hakkas valima veidraid detaile, mõnus. tagasiteel riia lennujaamas nägin tõelist oligarhi, seljas oli tal pandaga särk, mees ise umbes 50 ja õllekõhuga, jalas skinnidziiinid, käes marc jacobsi kott (vähemalt) ja tüüp jooksis ringi ja mölises kõigiga sest jäi oma lennult maha. alguses oli agressiivne, siis aga pisarais ja kogu aeg helistas mingitele meestele ja rääkis et tal kindlalt, kindlalt on vaja jõuda moskva. kõnelustes lipsas sõnu nagu börs, naftahind ja aktsiapaketid, seega oli jah, oligarh, mitte mingi närakas trendirott.
bread ja butter hävitas veel ühe osakese inimesest mu sees, sest et ku näed nii palju riideid korraga jääb kas kalgistumine või sküsofreenia, eelistasin esimest. üldiselt fun, igast tüübid pildistasid ja kiitsid mu riideid, ma ei hakkanud ütlema et nad on sekondhend ja emategi brändidelt.üks mutt pildistas mu ehteid, pikalt rääkisin mingit hullu lugu teisest maailmasõjast ja vene vanaisast ja poola aristokraatidest, ta oli hispaanlanna ja ei saanud midagi aru vist. no ma rääkisin et ehted on mingite poola aristokraatide omad.
hostel kus peatusime oli reaalne peldik, kuid samas jällegivist midagi uut, sest ma ei ole ammu tudengstaili reisinud.
No comments:
Post a Comment