vägavägaväga harva näed sellist filmi / loed raamatut / kuulad lugu, mis mitte ainult ei meeldi vaid tekitab vajadust ennast sarnaselt väljendada, või siis üleüldse end kuidagi väljendada.
hõff oli äge, ma mõtlen see filmipool, sotsialiseerida ja pidutseda ei viitsinud, kogu aja peale jõin ühe siidri. ja siis veel ühe. aga see oli kõik. enivei, teised jõid rohkem. väidetavalt pintsaklipslasi ohustab suurema tõenäosusega maksatsirroos kui proper parme. ma lipsu ei kanna, mind väga ei huvita.
No comments:
Post a Comment